Saida Mak Diversidade

Saida Mak Diversidade



SAIDA MAK EDUKASAUN … Iha edukasaun demokratiku, valor sira ne’e mak hakuda ho haree diversidade entre individu sira, tantu relasaun entre edukante sira ka relasaun entre edukante ho edukador ne’ebe respeitu malu no hafolin malu. MUDANSA HANOIN NE’EBE SAUDAVEL.


Planu Asaun Nasional ne’e uza hodi guia mensazen advokasia sira no monitoriza saida deit mak implementa tiha ona. … Dezenvolvimentu defisiénsia- inklusiva respeita diversidade neebé defisiénsia lori no apresia katak ida nee faz parte husi esperiensia humanu loron-loron. Dezenvolvimentu defisiénsia-, Saida mak malnutrisaun? Mal – La di’ak Nutrisaun – Ai-han Malnutrisaun katak situasaun ida ne’ebémosu tanba ema konsumu ai-han nutrisaun la to’oou diversidade ba ai-han la to’oou ai-han barak liu (bokur demais) ou moras. Nutrisaun = ai-han + saúde, § Hateten lolos, saida mak hakarak hato’o. 4. Haree ka rona tomak § Akompanha kompleitu. 5. Hamosu Asumsi § Asumsi nu’udar konkluzaun husi interaksaun ne’ebe mak akontese. Diversidade : · …


3/1/2019  · Introdusaun • Saida mak “Domokrasia”? • Saida mak “Demokrasia Edukasaun”? … • Garantia amizade nu’udar direitu umanu • Iha edukasaun, valór sira-ne’ebé kuda mak la haree ema nia diversidade sai nu’udar bareira ba ema nia amizade/relasaun. • Valór ne’e mak respeitu. 6.


Razaun ida tanba saida mak kastigu fíziku eziste nafatin katak mestre sira la komprende katak ida ne’e la’ós ‘dixiplina’. Kastigu fíziku koko atu hapara labarik nia hahalok at ruma, maibé tékniku sira dixiplina pozitivu nian hanorin hahalok foun ne’ebé di’ak, la ho violénsia.


Formasaun ba personalidade mak prosesu ida ne’ebé kleur no nunka hotu. Nu’udar oportunidade ne’ebé atu forma ita nia-an rasik Ema prontu fo-an atu aprende iha relasaun interpersonal ho dalan loke-an Buka atu komprende diversidade ema ida-idak nian. Tanba diversidade mak nu’udar rikusoin ida. (Agata Freitas – Maria Sarmento), 3/5/2015  · Kultura mak ha’u nia identidade. Lia-fuan hirak ne’e konhesidu tebes iha ita nia vida kulturalmente iha nasaun foun Timor Leste. Dala barak termos ida ne’e ita bain-bain ita ko’alia iha ita nia vida moris maibe susar atu implementa tuir kultura Timor nian, Tanba sa?.


Atu dezeñu mak atu kria, planu, inventa no organiza. Ida-ne’e mak oinsá permakultura utiliza elementu oioin no tau sira hamutuk nu’udar parte integradu, sistema tomak ida, hanesan mós nu’udar ekosistema naturál ida… liután. Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua: 9.7MB (koneksaun internet fraku) 20.6MB (koneksaun internet …


4/25/2016  · Opiniaun Direitu Ema Ho Defisiensia 1. “O iha, Hau iha no Ita hotu iha” (Direitu Ema Ho defisiensia) Ema kriatura hotu moris iha direitu ne’ebe hanesan, direitu humanus la’os O deit mak iha laos Hau deit mak iha i laos mos sira deit mak iha, maibe ita hotu iha direitu ne’ebe hanesaun, iha ne’ebe deit tantu iha nivel nasional nune’e mos iha nivel internasional.

Advertiser